What the hell Stewie ?
Täna olen ma molutanud ja molutanud ja siis eeee ? räigelt molutanud. Vot. Ja siis veel molutanud. Mul polnud pärast eilseid rummikokse hommikul just eriti wipii olla.
Käisime emmele tema sünnipäeva jaoks riideid ostmas. Ta oli nii hädas sellega ja kuigi ma ei tahnud ega viitsinud üldse minna kaasa, lubasin ma talle, et aitan valida. Nüüd on plika õnnelik ja kaisutab kodus oma uut outfiti :)
Peaksin pakkima hakkama, aga pole selleni veel jõudnud eriti. Ainult homne päev veel ja hakkabki jälle peale. Täna mul enam nii suur ärevust pole selle ees, et saan jälle aktiivseks hakata. Täna on hoopis kurb olla. Tanel läks ära ja mul selline tunne nagu ma oleks kedagi aasta aega igatsenud. Täitsa jube tunne. Ma loodan, et see ei hakka nii hull olema.
Nüüd lähen ma Andraga filmi vaatama.
Kurb on küll olla, aga head on ikka ka väga palju ja rohkem

tsau

Nüüd on mul aega veidi pikemalt loba ajada

Mu armas kodukene on Juhkentalis. 3toaline korter ja mina sain sealt siis ühe toa. Teises toas elab keegi kokapoiss ja üks tuba veel vaba. Wuhu, ma olen nii õnnelik, et lõpuks elamispinna sain. See oli nii pingeline, et kohe kohe hakkab kool ja kuskil pole elada. Jah, kivi on südamelt langenud ja esmaspäeval lähen koristama ja kolima :)
Sellel päeval ostsin omale veel jumala püssid kingad, millega ma megarahul olen :)
Kuraaaat, teen omale parasjagu küüsi ja väiksel sõrmel läks üks koht nässu...pekkiiiiii!!!
Enivei eile käisime veel Tartus Triinu kolimas ja nõelravis käisin ka. Mulle öeldi, et mu silmad säravad iga korraga aina rohkem.
See tekitab nii hea tunde, et passimisega on jokk ja lõpuks ometi on käes siblimisaeg :D

Tegin ka täna oma elu esimesed muffinid.
Ja veel saan ma varsti juuksurisse minna ja oma veidrast juuksevärvist lahti.
Rõõmus on olla, ausõna.

MA SAIN KORTERI :)

Päev algas ärevalt.. öösel ei saanud Mammu pisipõnni sündimise pärast üldse magada, sest teadsin, et lähen hommikul teda vaatama. Ja issand kui armas ta oli :) Imenunnu terve poiss.
Neid pisikesi kännusid ja lallusid nähes läks süda kohe soojaks ja terve maailm tundub ilus.
AGA
Ma olen maailma kõige suurem vingukott.
Esiteks ma vist ei suuda rahus oma õnne taluda, ainult kobisen ja teen tühjast draamat. Ei tea jah mis värk sellega on, ometi kainelt mõeldes tean ja tunnen, et kõik on hästi ja ise rõõmus olles veel paremgi.
Teiseks masendab mind juba tükk aega see, et ma tahaks shoppata. Ei tea mis värk sellega ka on. Tahaks kõiki uusi asju mille jaoks mul praegu raha pole. Ja ma ei näe ka, et mul lähiajal sellist raha tuleks. nukker nukker nukker
Kolmandat vist ei tule midagi. Ainult see, et tahaks juuksurisse saada ja korterit leida.
Sain oma septembri graafiku kätte. See on küll väga tore, et saab koolis ja tööl hakata käima. See Vinnis olemine on nii tüütav ja väsitav.
Jah, ma üritan vähem vinguda ja kobiseda ja iniseda. Siis ongi terve maailm täpselt niisama ilus nagu üks uus pisike kodanik siin ilmas. See on nii veider, et kõik ongi hea ja tore...ja kui sellest iga päev aru saada, siis see headus ja toredus kolmekordistub.

Ehh, peksin vist täiega segast täna...ei tea mis värk sellega on. Igatahes loodan ma väga, et mu kallil Mammul tuleb vägev teekond oma jõmmidega :)
Ja vabandust Tanel, et sa minu terrorirünnakuid pead taluma :D

with love:
segastpeksja

ROBIN SÜNDIS !!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!
Ma olen praegu nii õnnelik :) emme ja issi- paljuuuuu õnne :)

wooooooopidoooooo :)

Teate, mul pole ikkkkkka korterit. Aga hetkel mul hea tuju ja see ajab naerma. Kuidas saab ühe asjaga nii sitasti minna. Ometi ma tegelen ja uurin ja...aga hetkel on asjad selle taga, et maaklerid, kes hädasti raha vajavad ja kortereid julmalt pakuvad...ei helista mulle kui tõenäolisele üürijale tagasi. Jobuuuuuuuuuud ! Samas...neil on kiire töö ja pean ka aru saama. Kuigi ma hästi ei saa, tee mis sa hing tahad :D
Noh, nädalake veel aega.
Mis veel ? eelmine kord sissekannet tehes ei maininud, et käisin nõelravis :) päris tore oli, päris valus oli. Aga ma tunnen ennast ikka rahulikumana ja mu hingesopis paiknevad mured hakkavad vist ära lahenema. Igati viis pluss. Ei teagi kas asi on minus ja minu tahtes või tõesti nõelad ja erinevad hiina meditsiiniga tutvust teinud tegelased hakkavad maailma päästma. Või on nii, et peab olema tahtmist ja usku...ja siis tulevad kõik need määdšik asjad mängu.

Vott
Maniküüri peaks tegema. Ja eile..käisin siis poodides veits kappamas...ja ma pole pm suviläbi omale kõrvarõngaid ostnud ja olin äksi täis, et kindlasti satun ülimegavingetele peale, aga eiiiiiiii, paaaaaanikaaaaa, üldse nummisid polnud :D aga eks aeg parandab haavad ja saan üle :D
Õhtul lähen jooksma...kui vähegi saan. Mmmmmm
Ja nüüd lähen pesema ja siis lähen oma kõige lemmikumaga hängima. Isssssssssand kui hea ta on :)

no paka siis...russian people :D

Tsüü

Viimased päevad on olnud suhteliselt shitad. Tore oli sõbranjesid näha ja Tartus käia. Otsin ikka korterit...
Tõbine olen kaa

Tsüü

Ma olen nii väsinud. Mu pea valutab. Vist pole minu päev.
Kuigi ilm on suurepärane ja kõik tundub korras olevat :) Lähen homme linna, käin koosolekul ja käin ühte korterit vaatamas. Korterit, millest ma saaksin ühe toa. Netist näeb nummi välja.
Kodu on segamini, ema käib maal oma vanemaid palju aitamas ja mina peaksin olema see armas ja tubli tütreke, kes kodu korras hoiab.
Kui homme selle elamise saaks, oleks kerge olla. Siis ootaks sügist ja võtaks veel suvest viimast. Siis on tallllvvvv ja kooooooooool.
Aga nüüd tuleb Tanel mu peavalu leevendama :)
tsüü pärdikud

nii palav
nii palav
nii palav
nii palav
nii palav
rohkem mõtteid pole

Heia

Lugesin suurest igavusest oma esimesi sissekandeid blogimaailmas. Nalja kui palju :D Tegelikult mul siiamaani vahel natuke veider lugeda, mida asja ma siia kirjutanud olen. Ma näiteks emale hea meelega oma blogi ei lase lugeda, kuigi ta küsib päris tihti.
Täna hommikul magasin ma sisse :) lubasin oma kallile peikale, et äratan ta üles hommikul oma telefonikõnega, aga siis tegi seda hoopis tema, 20 minutit pärast lubatut aega. Ata ata. Ja paar päeva tagasi helistasin ma talle kell 4 öösel, ütlesin unesegaselt "tsau" ja panin telefoni ära :D
Tarka pole ma midagi teinud selle päevaga, mitte kui ainsatki asja. Õnneks täna mul süümepiinasid pole.
Sain lõunal meili töölt, järgmisel teisipäeval on meil koosolek ja pean selleks ajaks väja mõtlema kuidas mu elu sügisel olema hakkab. Mõnes mõttes on see raske otsus...sest ma tahaks nii palju teha ja aina rohkem töötada ja uusi asju avastada enda jaoks. Aga pean hakkama oma Tlna elu jagama Tartu omaga. Ja selline siblimine 12 klassis, koos paljude lisahuvidega on vist keeruline ja koormav. Aga küsimus konkreetselt teatriga seoses...kas ma jään? ja kui ma otsustan vähe käia, siis kas mind võtakse edasi? Iseenesest mu enda sisetunne ütleb, et ma tahaksin seal käia nii palju kui aeg lubab. Lihtsalt olen kuulnud jutte, et kuna käsil on suured projektid, siis on vaja inimesi, kes oleks koguaeg käeulatuses. Mina õpilasena seda nagunii pole ja kui ma nüüd ütlen, et nädalavahetusel ma ka ei käi...siis täitsa võimalik, et mulle näidatakse ust. Väga sõbralikult...seal on toredad inimesed :) eriti mu armsad tüdrukud, kellest ma olen ehk natuke rääkinud. Ja suvel (ka eelmine suvi oli sama jama) ma pole nendega üldse suhelnud, ega tea neist midagi. Osad lõpetasid kooli ja ma isegi ei tea kas nemad jäävad. Peaks vist infot koguma.
Korteri kohta pole ka siiani uudiseid. Hetkel ikka meie kaks, mina ja Siku. Järgmine nädal on kindlasti korterite vaatamine ja siis saab kuigi palju pilti hakata kokku panema. Ma südamest loodan, et saame armsa kodu ja(ma ei tea kas siia tuleb koma või ei) et aasta tuleb ilus.
Mul läheb nüüd kolmas aasta linnas. Need aastad pole olnud eriti head. Esimene aasta oli katastroof, teine aasta oli lihtsalt shit. Ehk kolmas aasta on jälle üks tasand üleval pool ? Tegelikult eks ma läksin ka päris noorelt ja olin üksi. See annab tugeva löögi ja ma ise tean, millist südamevalu ma läbi elasin...seega olen ma endale ülitänulik, et sellest välja olen tulnud. Olgugi, et aeglaselt...
Sellelt kooliaastalt loodan ma tegelikult ülipalju. Ma olen palju tugevam kui siis, kui linna läksin. Koooooool on see aasta väga tähtis. Sellele pean kõige kõige rohkem tähelepanu pöörama. Trennis saan ma ka edasi käia, senikaua kui käin tööl. Kuigi enam ma pole sellest nii äksi täis, kui varem olen olnud. Kindlasti ma kavatsen teha...aga pole veel välja mõelnud mida. Kõikide nende rühmatreeningutega kaob millegi pärast kibekiirelt see tuhin ja soov trenni teha ära. Hästi kiirelt viskab üle ja tahaks midagi uut proovida. Ma olen kärsitu.
Ma olen praegu väga õnnelik... 5 minuti pärast ka...ja ma oleksin veel veel veel õnnelikum kui ma saaks tegutseda ja teha asju, mis mulle meeldivad.
Homme plaanin kortereid vaadata ja suur suur isu on poodides kapata, aga siin läheduses pole midagi eriti, mis kilkama paneks. Tamme äri ? Turutare ?
Täna õhtune Seks ja Linn jääb ka ära, sest õde vaatab midagi veeeeeeeeeel põnevamat. Seega lähen teen lohutuseks omale ühe mõnna võiku ja hakkan ajakirja lugema :)


spakoinõi notše (ma loodan, et see tähendab midagi ilusat, kus sees on sõna "õhtu")

Täna on päev, kus ma tahaks olla jälle 16 aastane. Et oleks selline päev, kus kõik mu head ja veel paremad oleksid minu kõrval. Olgggu, mu elu on kindlasti sisukam ja toredam kui siis...aga...agasid on ka.
Hihhh, päev on muidu täiesti stabiilselt lebos. Koristasin küll oma toa ära ja triikisin pesu...siiski tunnen ennast kasutuna. Tuba mul läheb turbokiiruselt sassi. Kuigi ma pean ennast suht korraarmastajaks, siis sellest vaatepildist, mis nädalas 2-3 korda minu toast avaneb, seda kuidagi välja lugeda ei saa.
Ja magan ma ka endiselt lubamatult kaua.
Eile sain veel teada, et ka Kairpix ei tule meiega korterisse. Seega hetkel oleme Sikuga kahekesi jäänud. Vbl tuleb veel üks tema sõbrants, aga jah...miski pole kindel. Ja see ajab mu veits närvi, sest, ükski korter ei kuku meile sülle...ja mida sügise poole, seda raskem on leida normaalset korterit.
Ehh, pean minema praegu.
Ikka veel olete kullapaid ja ja ja jah :)

Jälle üks väsitav, kuum suvepäev möödas... olgu, ma ei taha kõlada nagu ma oleks mingi elust tüdinenud nutune vanatüdruk :D
Suvearmastajad tahavad mulle kindlasti kolki anda, aga ma nii väga igatsen juba pikkade riiete ja jaheda ilma järgi. Aga sellist minu ideaalset ilma on aasta jooksul siin maal võib-olla nädal aega kokku. Terrible. Samas kaua seda sooja ikka on...ma ei ole suveilmaga vaenujalal :D
Ärkan iga päev nii hilja ka :S täielik laiskvorst. Aga juba kuu aja pärast saab minna hommikul kooli ja tööle ja olla töömesilane :) sellega seoses aga jälle paha olukord korteriga...pole üldse oma otsingutega kuhugi jõudnud, isegi kindlat punti pole i.k.k.a veel koos. Korterid aga kindlalt lähevad praegu turbokiirusel. Ja ilma ei taha jääda. Päris seda vist ei juhtu, aga no...tahaks ilusat elamist.
Jeii, muidu olen rõõmus ja kõik on 10 palli skaalal 15. Eks mu rõõm kõigub siia ja sinna...ja ma püüan seda muuta. Väikstel asjadel lasen liiga palju oma elu mõjutada. Eriti kui need asjad on suunatud mulle. Ma võtan kõike halvasti, mis mulle öeldakse. Ja kõik tundub etteheitena ja vihjena, et ma pole piisavalt hea. Aga jah, mis standardite järgi ? Kõik on head.
Vahepeal jälle on mul selline tunne, et kas tõesti on võimalik olla nii läbi ja lõhki lucky ? Ja imelik on see, et kui ma parasjagu seda üüberõnnekat tunnen, siis mu mõistus nagu vist ei usu seda ja ma hakkan enda juures igast väikseid vigu otsima. Inimene on ikka eriliselt keeruline. Ma olen endalegi nagu teiselt planeedilt tulnud külaline. Võib-olla ma pööran jälle liiga palju tähelepanu endale ja oma käitumisele ja mõtlen sellele liiga palju. See võib ka ühtpidi hulluks ajada ja ennast veidralt tundma panna...nagu midagi oleks valesti.
Ja vahel võib ka midagi valesti olla. Kui valesti see ikka olla saab ? Kõike saab paremaks muuta. Koguaeg ei saagi pööraselt õnnelik olla...kuigi just seda ma vist endalt ootangi.
Nüüd aga olen ma juba pool tundi kulutanud loivamisele...kuigi pidin jooksma minema. Enam ma ei viivita.

olete kullapaid