Jälle üks väsitav, kuum suvepäev möödas... olgu, ma ei taha kõlada nagu ma oleks mingi elust tüdinenud nutune vanatüdruk :D
Suvearmastajad tahavad mulle kindlasti kolki anda, aga ma nii väga igatsen juba pikkade riiete ja jaheda ilma järgi. Aga sellist minu ideaalset ilma on aasta jooksul siin maal võib-olla nädal aega kokku. Terrible. Samas kaua seda sooja ikka on...ma ei ole suveilmaga vaenujalal :D
Ärkan iga päev nii hilja ka :S täielik laiskvorst. Aga juba kuu aja pärast saab minna hommikul kooli ja tööle ja olla töömesilane :) sellega seoses aga jälle paha olukord korteriga...pole üldse oma otsingutega kuhugi jõudnud, isegi kindlat punti pole i.k.k.a veel koos. Korterid aga kindlalt lähevad praegu turbokiirusel. Ja ilma ei taha jääda. Päris seda vist ei juhtu, aga no...tahaks ilusat elamist.
Jeii, muidu olen rõõmus ja kõik on 10 palli skaalal 15. Eks mu rõõm kõigub siia ja sinna...ja ma püüan seda muuta. Väikstel asjadel lasen liiga palju oma elu mõjutada. Eriti kui need asjad on suunatud mulle. Ma võtan kõike halvasti, mis mulle öeldakse. Ja kõik tundub etteheitena ja vihjena, et ma pole piisavalt hea. Aga jah, mis standardite järgi ? Kõik on head.
Vahepeal jälle on mul selline tunne, et kas tõesti on võimalik olla nii läbi ja lõhki lucky ? Ja imelik on see, et kui ma parasjagu seda üüberõnnekat tunnen, siis mu mõistus nagu vist ei usu seda ja ma hakkan enda juures igast väikseid vigu otsima. Inimene on ikka eriliselt keeruline. Ma olen endalegi nagu teiselt planeedilt tulnud külaline. Võib-olla ma pööran jälle liiga palju tähelepanu endale ja oma käitumisele ja mõtlen sellele liiga palju. See võib ka ühtpidi hulluks ajada ja ennast veidralt tundma panna...nagu midagi oleks valesti.
Ja vahel võib ka midagi valesti olla. Kui valesti see ikka olla saab ? Kõike saab paremaks muuta. Koguaeg ei saagi pööraselt õnnelik olla...kuigi just seda ma vist endalt ootangi.
Nüüd aga olen ma juba pool tundi kulutanud loivamisele...kuigi pidin jooksma minema. Enam ma ei viivita.

olete kullapaid