The secret of happiness is be able to find joy in another´s joy...

Sunday, February 20, 2011

nooooniiiiiii
Kurb, kurb.. aga kibelen teatrist aina rohkem ja rohkem ära. Olen natuke juba otsinud siit ja sealt midagi uut. Aprillist on mul nüüd palju aega.. no pean õppima jah eksamiteks, aga siiski suvi ka tulekul ja hea oleks kui mingi töö saaks. Ma ei taha jälle järjekordset passimis suve.. nii, et 31. augustil avastan Andraga, et jouuuuu kolm kuud oleme vinni ringe teinud :D Ei vaba aja vastu mul pole absoluutselt midagi.. aga hea on tegutseda ka. Siis on see vaba aeg hinnaline ja arvan, et siis planeeriksin ka rohkem. Või teine variant, kõik rikkad, andke teada kui mu konto numbrit tahate.. kui paraja summa kokku saan, siis rendin mõne maja ilusa veekogu äärde ja kutsun kõik karvased ja sulelised mõmmikud endaga hängima. Mmm, mõelge ka.. grill ja chill ja sõbrad ja päike iga päev. Näm näm. Olgu, elu saab nautida ilma miljoniteta ka.
Igatahes ma loodan saada sellise ideaalse töö, et ma saaksin midagi kasulikku teha ja ka vabu päevi. Siiski ju suuuuuuuuvvvvvvvvvvviiiiiiiiiiiiiiiii :)
Ja johhaiidii kui väga ma kevadet ootan. Sooja ilma ja päikest.
Ja johhaiidii kuidas ma tahaks koju Taneli juurde.
Ja johhaiidii
Nädalavahetusel olen nüüd tööl käinud. Meil jäid Kalle Blomkvisti etendused ära, kuna suur saal on megakülm suurte tähtedega. Ja ma sain nendel päevadel nii palju sõimata. Mina olin ju esimene, kes inimestele süüdistamiseks ette jäi. Muidugi arusaadav, kui inimene tuleb Tartust lastega kohale ja kuuleb, et terve sõit oli asjata. Lihtsalt nooohhh...ei saa siin kõva häälega hõisata, kes kõik lollid on :D
Eile käisin veel üle pika aja Kadri juures. Eesti laulu vaatamas. Meie lemmik Tiiu Kiik edasi ei saanud. Ta tennised lummasid meid esimesest silmapilgust.
Praegu olen kodune, küünlavalguse ja kakaoga. Olen kuidagi oma põlve vigastanud ja ei saa hästi istuda ega astuda. Igatsen ka Tanelit eksju, nagu sai juba mainitud... a ma võin veel öelda, kui tahate. Ja jeiiiiiiiiiiiiiiii, Seksi ja Linna weekend on ka lähenemas :)
Telkust tuleb mingi haige doksari, kus emad on oma lapsed ära killinud :S kuidas see võimalik on, et maailmas midagi sellist toimub ? Sellistel hetkedel tunnen ma ennast küll kohmakalt, et mul nii vedanud on. See vedamine on küll igati normaalne, aga väga paljudel kohe ikka üldse ei vea.

Wii! All we need is to smile...

1 comment:

  1. Pean tõdema, et see lugu kummitab mind meeletult. 3 päeva ainult smailitan :)

    ReplyDelete