Kui veab, siis saan homme maale. Maale vanaema juurde. Saan rahulikult lugeda, sest mul on teisipäeval tööööööööö ja tahan tubli olla. Ilusate ilmadega saab ennast väljas liigutada ja Piuks ajab mind alati naerma. Lisaks Nänn helistas juba jupp aega tagasi, et ta tahab mulle seelikuid õmmelda. Küll ta on lahke ja abivalmis.
Praegu ma olen veits pahas tujus... ma ei õpi oma vigadest üldse ja see hakkab ajudele. Ja praegu olen ma selle pärast väga kurb. Mitte isegi pahane enda peale, vaid lihtsalt sees on raske tunne, et nii need lood on. Aga murdepunkt on hea.. see on küll shit olukord, aga hetk, kus asjad hakkavad muutuma. Ja ma tunnen ennast nii palju ja tean, et olen selline paharett, et lasen ennast täiega proovile panna ja asju maatasa teha, sest ma tean, et saan ennast kokku võtta. Sest üldiselt inimene saab kõigega hakkama kui ta tahab. Ennast lõpmatuseni muuta kui ta tahab. Tahet on ainult vaja. Ja minu hetk on käes ja nüüd on tahtmine suur. Suur nagu karu :D
Aga jah, tuju on küll mul suht räbal.. aga mõtted on mul numsid ja lootusrikkad. Elu on lillenupuke :D täna päike paistis ja supermõnna oli jalutada. Tööl oli ka armas.. lapsi iga päev nähes ei märkagi pika aja peale kui armsad ja heasüdamlikud nad on. Nii tore on vaadata, et nad on täpselt sellised nagu nad on ja teevad täpselt seda, mis pähe tuleb. Igatahes täna sain lastelt palju tähelepanu ja nad on räägivad ja tegutsevad imearmsalt :D
Veel otsisin tööd ja mõned töökuulutused isegi leidsin, aga CV on vaja vormistada. Ja kurb, et vene keelt ei oska.. kergelt ilma selleta tööle ei saa.
.....
Hea omadus on mul veel see, et kurb meel läheb kiirelt üle. Juba ongi parem :)

olge siis teie ka positiivsed! rõõõõõõmu täis