:)))

Eile öösel siis käisime korterit vaatamas :D
Kõigepealt me hakkasime umbes seitsme aeg liikuma. Kokkulepitud aeg oli umbes kaheksa-üheksa paiku. No ja kui olime umbes Kemba kandis, tuli üks asi vahele, pöörasime otsa ringi, jess nagu. Meie plikadega ootasime Viitnal, kuni teised ära käisid. Aeg muidugi tiksus koguaeg...kui üritasime Triinule (tüdruk, kes meile korterit üürib) helistada, oli ta telefon väljas...topeltjess. Siis käisime siuh maal, ütlesime Nännile tere ja Mari-Liis käis loomadega tutvumas. Peale üheksat jõudsime linna ja Triinul oli ikkkkkkka telefon väljas. Mammud närvitsesid. Siis pidime ühe auto Vääna-Jõesuule viima. See võttis umbes tunnikese aega ja vahepeal helistas ka Triin, et tal oli vahepeal aku tühjaks saanud. Me siis ütlesime, et umbes tunni pärast jõuame ehk siis üheteist aeg. Lõpuks siis enne südaööd oli korter vaadatud ja koduke olemas :)
Väga nunnu korter. Me Mammuga saame kahekesi ühe suure toa. Mina isiklikult olen väga rahul. Kui me poleks seda korterit saanud, siis me oleks Mammu ennustuste põhjal ca kuu aega Tammsaare pargis telkima :) See oleks ka omamoodi tore olnud, hull rahvamass saab koguaeg külas käia.
Meie uus probleem seisneb selles, et kuidas me ennast linna kolime :D Kõik meie isiklikud limusiinijuhid on kas haiged või kuskil mujal ära.
Esmaspäevast hakkab siis pihta. Mammul on aktus ja mul on tööl koosolek. Ühikas pean ka käima ennast välja kirjutamas. Mul on aktus teisipäeval. Uus kool...uuuuuu.
Tore, et asjad nii läksid ja ma jälle ühikasse ei pea minema. Muideks, meil on korteris kiisu ka :)
ja me elame üheksandal korrusel. Mainis ma ikka, et Lasnamäel ? :D
Mammuga peame omale mingid noad ja relvad ja pommid muretsema, et õhtul koju saada.
Kahju on loomulikult sellest, et Valdimir lahkub meie seast Tartusse. Ma pean nii palju tööl ka käima hakkama arvatavasti, et kodus saan harva käia. Ma pean tööl punast vesti kandma, help meeeeee.
Nii on lood. Tervitaks siis Vladimkat ja oma uut elukaaslast. Musimusi naised, olete mulle kallid. Ja teie nimel olen ma valmis loobuma isegi ühest snixist , ausalt ka.

Sugulaste kokkutulekul käidud :) Läksime hommikul issi ja Ringaga Loksale...emme oli juba seal. Õed seekord ei tulnud. Alguses grillisime, Ringaga käisime vahepeal linnapeal ja siiiiis läksime onu Jaagu etendust vaatamas. Mingisugune külainimeste ettevõtmine...selline tore :) Onu oli armas vaadata laulmas ja esinemas. Peale seda käisime kogu maffiaga Savisaare maja piilumas :DD (Edgar, ma loodan, et Sina mu blogi ei loe) Tal oli parasjagu koduhoovis mingi vastuvõtt, kui meie nii muuseas metsapoole sõitsime ja kahe sekundi pärast sama teed pidi tagasi rallisime :D No ja siis läksime Loksale tagasi, vanaisa juure pilte vaatama. Meie Ringaga pilte ei vaadanud ja läksime Maarja-Liisi kontserdile. Kahju, et mereäärde ei jõudnud...me kõndisime küll sinnapoole, aga poole tee pealt pöörasime otsa ringi ja lonkisime sama targalt vanaisa hoovi tagasi. Igatahes tore oli kõiki kallikesi näha :) Selliseid kokkutulekuid võiks rohkem orgunnida. Liisat nägin ka üle pika-pika aja.

Kümne aeg hakkasime siis kodupoole sõitma ja isa viis meid Ringaga Ulvi. Seal oli mingi klassikokkutulek. Paljaid poisse nägi palju :D ja üldiselt passisin ma 5-6 tundi tühja. Aga alguses oli tore, jõime Ringaga oma veinipudelid ära ja meeleolu oli sees. Ringa loomulikult veiniga ei piirdunud...mitte ka lihtsa peomeeleoluga :D

Pühapäeva ma magasin maha, sest ma jõudsin alles hommikul kell 8 koju ja ma polnud öösel tilkagi maganud.

Tänane päev algas nagu unistus ja lõppes nagu õudusunenägu. Meilisime Triinuga ja ta saatis mulle väga targa lõigukese raamatust "Meelerahu hääl"

Pealiskaudsel lähenemisel tundub olevikuhetk ainult ühena paljudest. Iga päev meie elus näib koosnevat tuhandetest hetkedest, mil juhtuvad erinevad sündmused. Kui siiski süveneda, siis kas pole alati olemas vaid üks hetk? Kas elu pole mitte alati vaid "see hetk"? See üks hetk - Praegu - on ainus, mille eest sa ei saa põgeneda, ainus püsiv tegur sinu elus. Mis ka ei juhtuks, kui palju su elu ka ei muutuks, üks on kindel: alati on Praegu. Kuna Praegu eest pole võimalik põgeneda, siis miks mitte teda tervitada, temaga sõbraks saada? /.../ Kui sõbruned olevikuhetkega, siis tunned end koduselt, kus sa ka poleks. Kui sa ei tunne end koduselt Praegu, siis kannad sa endaga kaasas rahutust, kuhu sa ka ei läheks.

See on õige. Kõik ei pruugigi seda mõista, aga mina arvan, et see on õige. Inimene peab oskama hinnata seda mis tal hetkel on ja nautima hetke olukorda. Ja kui ta seda teha ei oska, on ta päääris tihti rahutu ja kurjam-mirjam-murjam .

Aga hetkel...on mul tuju lakke vaadata ja olla pahas tujus. Kurjam-mirjam-murjam olen ka. Vahel võib seda ka endale lubada.

Hetkel on tõsiselt raske olla. Suur kilone kiva on südames :D

Teatrist ka helistati täna, pean neljapäeval tööl käima...ärijuttu ajamas (ma loodan, et nad ristivad mind teatri direktoriks)

Ja siis reedel vist kolimine...aga ma mõtlen veel, äkki ma lükkan selle esmaspäeva peale. Kui saaks siis lükkaks üldse veel edasi. Tegutseda tahaks, aga kõiki igatseda on raske...

Oo ja Timmu tuleb see nädal koju. Jee

See on ka kurb, et Lucky clubi me ei läinud. Viimasel hetkel hüppasime alt ära :D Ringa silmi riivas kohe mees, kellel peale õllekõhu midagi isuäratavat polnud :D No vähemalt me saime Loksa poest veini ja soodukaga šampooni :D

Ookkei, tervitaks siis Ringat, kes on ainuke inimene kes mu blogi loeb , jeeee !!! :D

Oled mulle peaaegu sama kallis kui su sirgendajad :D Okei, tegelt.. Sa oled ainuke inimene, kes teab kuidas ma kojuminnes räpin ja beyonce pepuliigutust teen :D

Ma lähen nüüd magama ära.

Oiiiiiiiiiiiiiiiiiii kui raske päev eile oli . Käisime Mammuga linnas, kooliasjus ja korteriasjus . Mõlemad läksid halvasti . Korter oli nagu niii ideaalne, aga no missugune hull maksab 37 m2 eest 3000 krooni kommukaid. Väga kurb oli , et nii läks. Ja ma olen sellest otsimisest väsinud. Ma arvan, et algul on ikka ühikalaks. Aga ega see nii hull ei olegi, lihtsalt kes ei tahaks oma pesa. Tegelikult see kõik ei olnudki nii raske, aga tuju oli selline, et tahaks kodus voodis lösutada ja tönnida. Toredaid asju oli kaa...vanaema sünnipäev näiteks. Ja siis loomulikult töööööö :) Nii tore oli üle pika aja jälle teatris olla. Talvel töötades ei saagi aru, et see on nii armas...inimesed on nii armsad. Birgit säras kassas vastu ja mul tuli kohe isu tööle hakata. Aga ei, esimene tööpäev on alles 4ndal septembril. Ja kokku saan üldse septembris tööl olla kaheksa korda :( Ja siis pidime veel Kadriga laulma minema. Pole veel koorijuhiga rääkinud, aga laulma tahaks väga minna. Ja trenni tunniplaani vaatasin. Kui veab siis 4 korda nädalas saan tubli trennitüdruk olla ja kui ndv tööl olen siis rohkem. Üldiselt käin aeroobikas (body pump) ja vesiaeroobikas. Bodybalance on ka väga mõnus, aga see on selline rohkem vaimse kiiksuga venitamine ja tasakaalu õppimine, mitte aktiivne pumpamine :D Jõusaalis mulle käia ei meeldi, seal on üks onu, kes mind koguaeg jälgib. Parematel päevadel on neid onusid isegi rohkem. Ja üldse on parem, kui keegi ees vehib ja täpselt ette näitab.

Ja eile käisime vanaema juures Kembas ka. Nänni juures...ta on nii armas :) Onu nägin ja tema pere ka. Hanna-Piia oli oma näpukese batuudil katki hüpanud ja tal on nüüd kõrvaaugud :) Laupäeval on meil väike sugulaste kokkutulek Loksal, siis ma viin talle kõrvarõngaid...ma mäletan ise kui põnev see aeg oli, kui keegi suurem türuk mulle midagi andis :D Näiteks Triin või Kadri tulid mind rõõmustama oma sajandivanuste meigiasjadega :D Õnnepäevad :D

Ja Ringa tuleb ka minuga Loksale kaasa. Mmmmmmmmm, rand :) ja loomulikult Lucky club :D

Siinkohal ma ütleks Sulle kallis...võta ikka laupäeval oma dj pult kaasa eks, Sul ju tuleb sealt hullu mürtsu :D (kui Sa aru ei saanud, siis ma vihjasin Su köögi makile) I love u :)

Eile päev lõppes veinipudeliga Mammu juures. Hea sõber, tegi meeleolu palju paremaks :) (vein loomulikult, mitte Mammu) Mammut armastan ma ka :)

Ma ei tea üldse, keda ma tänama pean, et mul need kaks (alkoholilembelist :D) naist on .

Täna on ka päris nõme päev. Vihma sajab ja ma just ajasin oma suhted ühe tähtsa inimesega sassi. Anna mulle andeks.

Triin teeb mul praegu kõrval jalavanni...ja tal on meeliv olla :D Kohupiima kooki tegi ka enne :)

Peaks tegelikult mõnel kinnisvara leheküljel uudistama, aga ma olen nii palju vastulööke saanud, et see tegevus ainult masendab. Eks septembris peab aktiivselt asjaga tegelema, kohapeal elades on see kergem ka, saab kohe korterit vaatama minna.

Ja kui nüüd olukorda reaalselt hinnata...siis mul on superhead vanemad, nunnud õed, armsad sõbrad ja ma leidsin eile tee pealt südamekujulise kivi.

tere-tere

Lugesin eile õhtul Katrin Poolandi blogi...ja mul tuli ka isu kirjutama hakata . Siinkohal tervitaks Katut :)

Kalendrit vaadates tuleb silme ette selline nähtus nagu- k.o.o.l. Mul on veel elamine vaja otsida ja mul on aega umbes 15 päeva :) Ma olen kolm päeva kinnisvara lehekülgedel kolanud. Ja kõik sõltub sellest, kas Mari-Liis kooli sisse saab. Ühikas oleks küll äärmiselt nadi variant. Uus kool vanalinnas on põnev :P Ja trennis saab hakata käima, jeeee . Ja tööl, kuigi septembris vist mitte eriti, graafik on juba välja ja kindlasti 97% on sellest täidetud. See aasta plaanin tööl rohkem käia. Kool hakkab mul olema e, t, k ja siis 4 vaba päeva, kus saan palju töötada. Ja kuna ma olen nii memmekas, siis kodus tahaks ka käia. Üldiselt on kooliperiood natuke huvitavam, sest siin Vinnis pole tegevust ja kolm kuud on lihtsalt jalad seinal olnud ja siis ema tuletab mulle iga kahe päeva tagant meelde, kuidas ma oma elu maha magan :D Aga sellest hoolimata, et ta oma ema kohustusi täidab, on ta mulle niiiiiiiiiii kallis.
Nüüd ma lähen Ringa juurde sõbrannatama ja hommikukohvi jooma .