Sugulaste kokkutulekul käidud :) Läksime hommikul issi ja Ringaga Loksale...emme oli juba seal. Õed seekord ei tulnud. Alguses grillisime, Ringaga käisime vahepeal linnapeal ja siiiiis läksime onu Jaagu etendust vaatamas. Mingisugune külainimeste ettevõtmine...selline tore :) Onu oli armas vaadata laulmas ja esinemas. Peale seda käisime kogu maffiaga Savisaare maja piilumas :DD (Edgar, ma loodan, et Sina mu blogi ei loe) Tal oli parasjagu koduhoovis mingi vastuvõtt, kui meie nii muuseas metsapoole sõitsime ja kahe sekundi pärast sama teed pidi tagasi rallisime :D No ja siis läksime Loksale tagasi, vanaisa juure pilte vaatama. Meie Ringaga pilte ei vaadanud ja läksime Maarja-Liisi kontserdile. Kahju, et mereäärde ei jõudnud...me kõndisime küll sinnapoole, aga poole tee pealt pöörasime otsa ringi ja lonkisime sama targalt vanaisa hoovi tagasi. Igatahes tore oli kõiki kallikesi näha :) Selliseid kokkutulekuid võiks rohkem orgunnida. Liisat nägin ka üle pika-pika aja.

Kümne aeg hakkasime siis kodupoole sõitma ja isa viis meid Ringaga Ulvi. Seal oli mingi klassikokkutulek. Paljaid poisse nägi palju :D ja üldiselt passisin ma 5-6 tundi tühja. Aga alguses oli tore, jõime Ringaga oma veinipudelid ära ja meeleolu oli sees. Ringa loomulikult veiniga ei piirdunud...mitte ka lihtsa peomeeleoluga :D

Pühapäeva ma magasin maha, sest ma jõudsin alles hommikul kell 8 koju ja ma polnud öösel tilkagi maganud.

Tänane päev algas nagu unistus ja lõppes nagu õudusunenägu. Meilisime Triinuga ja ta saatis mulle väga targa lõigukese raamatust "Meelerahu hääl"

Pealiskaudsel lähenemisel tundub olevikuhetk ainult ühena paljudest. Iga päev meie elus näib koosnevat tuhandetest hetkedest, mil juhtuvad erinevad sündmused. Kui siiski süveneda, siis kas pole alati olemas vaid üks hetk? Kas elu pole mitte alati vaid "see hetk"? See üks hetk - Praegu - on ainus, mille eest sa ei saa põgeneda, ainus püsiv tegur sinu elus. Mis ka ei juhtuks, kui palju su elu ka ei muutuks, üks on kindel: alati on Praegu. Kuna Praegu eest pole võimalik põgeneda, siis miks mitte teda tervitada, temaga sõbraks saada? /.../ Kui sõbruned olevikuhetkega, siis tunned end koduselt, kus sa ka poleks. Kui sa ei tunne end koduselt Praegu, siis kannad sa endaga kaasas rahutust, kuhu sa ka ei läheks.

See on õige. Kõik ei pruugigi seda mõista, aga mina arvan, et see on õige. Inimene peab oskama hinnata seda mis tal hetkel on ja nautima hetke olukorda. Ja kui ta seda teha ei oska, on ta päääris tihti rahutu ja kurjam-mirjam-murjam .

Aga hetkel...on mul tuju lakke vaadata ja olla pahas tujus. Kurjam-mirjam-murjam olen ka. Vahel võib seda ka endale lubada.

Hetkel on tõsiselt raske olla. Suur kilone kiva on südames :D

Teatrist ka helistati täna, pean neljapäeval tööl käima...ärijuttu ajamas (ma loodan, et nad ristivad mind teatri direktoriks)

Ja siis reedel vist kolimine...aga ma mõtlen veel, äkki ma lükkan selle esmaspäeva peale. Kui saaks siis lükkaks üldse veel edasi. Tegutseda tahaks, aga kõiki igatseda on raske...

Oo ja Timmu tuleb see nädal koju. Jee

See on ka kurb, et Lucky clubi me ei läinud. Viimasel hetkel hüppasime alt ära :D Ringa silmi riivas kohe mees, kellel peale õllekõhu midagi isuäratavat polnud :D No vähemalt me saime Loksa poest veini ja soodukaga šampooni :D

Ookkei, tervitaks siis Ringat, kes on ainuke inimene kes mu blogi loeb , jeeee !!! :D

Oled mulle peaaegu sama kallis kui su sirgendajad :D Okei, tegelt.. Sa oled ainuke inimene, kes teab kuidas ma kojuminnes räpin ja beyonce pepuliigutust teen :D

Ma lähen nüüd magama ära.