Ja maailma kõige igavam blogikirjutaja tiitel läheb... MULLE :)

Tulin eile õhtul Vinni. Ma pole enam üldse nii memmekas ja see teeb olemise kergemaks. Täiskasvanu elu uks on lahti tehtud ja siblin tibusammudega sisse.
Ma käisin täna päeval üle pika pika aja Mammu juures. Nii hea oli Sind näha kullapai ja teie poja on nii armas ja mul nii hea meel teie üle! Ma loodan, et ma võtan ennast kokku ja olen parem sõbrants ja käin sulle edaspidi tihedamini närvidele :D Kõrvarõngapedede OÜ :)
Mis siis veel ? Käin ikka korralikult koolis ja midagi ikka külge ei jää. Mul on mingi hull haigus aina vinguda ja oma probleemidest aru saada, aga mitte midagi ette ma ei võta. Keegi mingit rohtu oskab soovitada? Ok, süstin kaks liitrit tahtejõudu sisse omale. Meil kool läheb ekooli süsteemile üle ja ma ei näe oma hindeid, sest kool ei ole mind veel oma süsteemi kinnitanud ja nüüd ma ei saa oma uudishimu rahuldada. Mäkerdasin eelmisel nädalal üli**** kirjandi valmis ja tahaks hirmsasti seda ***** hinnet teada.
Tööl käin ka, jubedam töömesilane olen. Pean lausa pool päeva passima tööl. See on 12 klassis sülle kukkunud õnn, kui selline töökoht on.. kus sa pead kohal olema ja saad sellel ajal õppida. Õpid ja saad sellel ajal raha. Väga vähe raha, aga vähemalt saan ühe kõrvarõngapaari rohkem osta kui mittetöömesilased.
Siis käin trennis. Jooksen ja käin bp ka, aga üldiselt ainult jooksen. Ja see on nii mõnna. Lihtsalt pöial püsti. Veerev kakuke olen senimaani ikka, aga liigutama peab.
Mõtted on jälle otsas. Olen nii igav, et istun laupäeva õhtul kodus. Isu on olla vaikselt ja rahulikult. Ma olengi aja jooksul aina vaiksemaks ja rahulikumaks jäänud. Ei tea kas nutta või naerda. Ma ei tee kumbagi, sest sees on hea tunne, järelikult on kõik nii nagu peab. Rahulik ja vaikne.