Helllllou, my name is Maarja :)

Päev oli pikk. Päev algas vara. Istusin hommikul tund aega sooja teki all ja lükkasin pessu minekut edasi. Vaatasin Terevisiooni ja hoidsin silmi vägisi lahti. Lõpuks võtsin ennast kätte, tegin kiirelt ennast korda ja jooksin tööle. Töö on nagu puhkus mul..teen mis tahan ja tegelen millega tahan. Lebooooooooo
No ja, käisin koolis. Kooli vastu mul on ikka täielik allergia. Sinna minnes hakkab kohe külm ja uni tuleb peale. Ja need lollid lollid lollid eksamid tekitavad sees ülihalva tunde. Teeks ma siis midagi selle jaoks, et seda tunnet natukenegi leevendada. Aga koolis ma üldiselt mõnitan oma kallist pinginaabrit ja kui ma üritan kaasa teha, siis hakkab tema mind mõnitama. Nii need koolipäevad mööduvad :D Eks ma ikka üritan kodus mõnda eksamiainet kõrvalt võtta, aga jah...sellega on ka nii, et kuus korra tuleb meelde ja hakkad kõike aina otsast peale.
Sain täna ka oma Avoni paki kätte, ka ching. Olin Avoni täiesti unustanud, aga Kristel juhuslikult pakkus ja ma siis sattusin vaimustusse. Uskumatu ka, minule need asjad sobivad superhästi ja saan nad võrreldes poes olevate meigitoodetega poole soodsamalt, kui mitte rohkem. Juhheii :D Proovisin kohe kõik asjad järgi ja jammi, pole parematele silmalaineritele peale sattunud. Tänks Kristals :D
Nüüd siis jõudsin koju, istun oma üliuhkes häärberis ja joon piparmündi teed :)
Homme külastab mind ema ja teeme korralikku šopingutuuri Roccas. Üritan võimalikult hea tütar olla. Tavaliselt kui ma emaga päev otsa linnapeal kappama pean, siis päeva lõpuks olen ma saanud kümme närvivapustust ja kes on mu ohver ? Ema
Mu pubekapisik hakkab alati välja paistma siis, kui olen ema või Taneliga. Emaga olen aastate jooksul rahulikumaks jäänud ja teadlikult üritan ennast kogu aeg parandada. Aga vaene Tanel on lausa ära hirmutatud, sest kuri Maarja koguaeg lärmab igasugu asjade pärast :D

Tee hakkab otsa saama ja jutt koos sellega. Igatahes homme on mul kipa päev :)
Täna oli ka kipa päev, sain hea uudise ja loodan, et sellest saab asja.
Olge paid !

Ma ei saanud täna kooli minna, sest mu võtmed olid teadmata kadunud. Ma olen terve päev paaniliselt otsinud, otsinud ja siis hm, midagi tegin veel? aaa, otsinuuuuuud!! Umbes tund aega tagasi andsin alla, mõtlesin, et viskasin kuskil väljas nad prügikasti, nagu mul kombeks oma asju sinna visata. Aga siis tuli Indrek koju ja ta oli kapi pealt kogemata valed võtmed võtnud. Kuri ma ei ole ja õnneks on kõik nüüd korras. Lihtsalt ma olen võtmetele vist võlgu või midagi, selle 1,5 kuu jooksul olen nad umbes 5 korda ära kaotanud ja neid paaniliselt taga otsinud.
Siin ma siis olen, terve päev kodus istunud. Jätsin isegi oma õhtused plaanid ära, sest arvasin, et peangi elu lõpuni siia jääma ja surma ootama.
Õnneks tänu tänasele päevale olen jõudnud oma pesuhunniku ära triikida. Muid koduseid asju ka ajanud..siin olles pole sellele olnud aega tähelepanu pöörata.
Vaprad ja ilusad sakivad!!!

jaiii :)

ja hei, teate? Kuna see oli üks mu suurtest soovidest, siis tahan ära mainida või kasvõi endale seda siin plärada, et mul ei ole enam seda jälestusväärset tunnet sees. Ma polegi seda tähele pannud, aga kargas pähe see, kuidas ma siin halasin mingi hävitava tunde pärast. Nii hea, et seda enam pole. See tunne oli tõesti kohutav. Tõesti oli. Ma olen küll siiamaani natuke vingukott ja muremõmm, aga.. see tunne, see on läinud. Seda ma tahtsin. Selle ma sain. Vabastav tunne kohe.
Ja lootsin suve lõpus kuidas see sügis on jälle veidi kõrgemal tasemel ? Ka ching.. nii on. Enne on mul siin raske olnud. Iga päev ärkasin,kivid südames, tegin oma kohustuslikke toimetusi. Nüüd ärkan kivideta. Jah, väike muutus.. aga mulle loeb see palju. Te ju teate mida tähendab õnnetunne ja rahulolu? Siis ehk mõistate miks mul seda väiksest tibatillukest muutust oma tunnetes ja elus nii hädasti vaja oli. Leidsin ka mõned ülihuvitavad blogid. Inimesi on ikka nii erinevad. Kõik otsivad midagi. Kõigil on mingid probleemid.
Sain täna siiski veel ühe poeretke ette võtta ja käisin jalutamas. Sain ka tüdrukutega kokku ja kihistasin oma päevanormi täis.
Noh ja nüüd võiks küüned ära lakkida. Siis raamatut lugeda. Ja siis rahulikult tudusse jääda. Homme ootab mind hommikune töö ja õhtune kool. Vaimustav :D
Pakin siis oma asjad kokku ja poen teki alla.

Tsau ja olge rõõmsad :)

Heiiiiiiiiii esmaspäeva :D
Ma hakkan tunduvalt tihemini blogi kirjutama, kui siia sissekandeid ilmub.. aga tervituslausest ma edasi ei jõua.
Igatahes eelmine nädal oli kõige tavalisem nädal üldse. Kool ja töö ja töö ja kool. Nädalalõpus oli mul järjekordselt endaga olemisest kõrini ja Maarja minu sees võttis sõna ja nõudis muutusi :D Annan endast parima.
Noh.. ka ching, jälle on mõtted otsas :D
Uus nädal on käes ja reeeeede võiks juba käes olla, siis ma näen oma kullakalllikest. Mmm..

Tsaupaka, olge paid.
Wii, varsti saab piparkooki :D

Ja maailma kõige igavam blogikirjutaja tiitel läheb... MULLE :)

Tulin eile õhtul Vinni. Ma pole enam üldse nii memmekas ja see teeb olemise kergemaks. Täiskasvanu elu uks on lahti tehtud ja siblin tibusammudega sisse.
Ma käisin täna päeval üle pika pika aja Mammu juures. Nii hea oli Sind näha kullapai ja teie poja on nii armas ja mul nii hea meel teie üle! Ma loodan, et ma võtan ennast kokku ja olen parem sõbrants ja käin sulle edaspidi tihedamini närvidele :D Kõrvarõngapedede OÜ :)
Mis siis veel ? Käin ikka korralikult koolis ja midagi ikka külge ei jää. Mul on mingi hull haigus aina vinguda ja oma probleemidest aru saada, aga mitte midagi ette ma ei võta. Keegi mingit rohtu oskab soovitada? Ok, süstin kaks liitrit tahtejõudu sisse omale. Meil kool läheb ekooli süsteemile üle ja ma ei näe oma hindeid, sest kool ei ole mind veel oma süsteemi kinnitanud ja nüüd ma ei saa oma uudishimu rahuldada. Mäkerdasin eelmisel nädalal üli**** kirjandi valmis ja tahaks hirmsasti seda ***** hinnet teada.
Tööl käin ka, jubedam töömesilane olen. Pean lausa pool päeva passima tööl. See on 12 klassis sülle kukkunud õnn, kui selline töökoht on.. kus sa pead kohal olema ja saad sellel ajal õppida. Õpid ja saad sellel ajal raha. Väga vähe raha, aga vähemalt saan ühe kõrvarõngapaari rohkem osta kui mittetöömesilased.
Siis käin trennis. Jooksen ja käin bp ka, aga üldiselt ainult jooksen. Ja see on nii mõnna. Lihtsalt pöial püsti. Veerev kakuke olen senimaani ikka, aga liigutama peab.
Mõtted on jälle otsas. Olen nii igav, et istun laupäeva õhtul kodus. Isu on olla vaikselt ja rahulikult. Ma olengi aja jooksul aina vaiksemaks ja rahulikumaks jäänud. Ei tea kas nutta või naerda. Ma ei tee kumbagi, sest sees on hea tunne, järelikult on kõik nii nagu peab. Rahulik ja vaikne.