aloha

Ma mõtlesin täna öösel palju. Kella viieni hommikul peaaegu.
Ma mõtlesin sellele, et terve maailm on tegelt kadedust täis, kõik üritavad(kasvõi alateadlikult) kellestki koguaeg parem olla...teistest kõrgemale jõuda. Tehke oma asja, tehke oma asja südamega ja nii hästi kui oskate, siis olete nagunii kõikidest wannabedest kilomeetri jagu ees. Lihtsalt enda võrdlemine teistega ja tahtmine teistest üle olla on uselessssss.
Siis ma mõtlesin veel sellele, et minu elu ja mina ise ka...kõik on muutunud pärast kooli vahetust. Nii muutunud. Mõned mõttes on asjad hästi. Aga need samad asjad on teise nurga pealt kohutavad. Peale seda kui ma linna kolisin...pole mul ainsatki probleemi. Kõik asjad on ainult selle ümber, et ma ise olen nii teistsugune ja see tekitab mulle rahulolematust. Mul on ainult mured, mis mind lõhuvad. Mure ja probleem ei ole üks ja sama :D
Ja mured on tulnud vist sellest, et ma tunnen ennast madalamana kui muru.
Aga kui ma olin umbes viis tundi voodis mõelnud ja kurvastanud...siis enne magama minekut ma suutsin ikkagi rõõmsalt tudule jääda...sest ma tean, et kõik saab korda. Ma olen tegelikult väga õnnelik inimene.
Aga täna on juba uus päev :) mu meeleolu on ausaltöeldes ikka sitt, aga sellegipoolest suudan ma ennast iga poole tunni tagant ka õnnelikuna tunda :D
Hetkel tahaks ma Tartusse, Kalda tee 16...olla Rinksu ja Triinuga.

Olgu, head laupäeva siis kõigile....jooge ja laaberdage.