kaheksateist ve

Tere õhtust, musjöö Fournier, te rakletist ma paremat saand pole kunagi. Minu taat oli ehitusmees, rajas losse ja teid, kuid ei praadinud munagi.
No privetik :) naQ
Tulin just koolist, tegin endale oma lemmik toitu(valmistoitu soojaks) häbi-häbi :D
Aga täna oli enam vähem nii tegus päev kui ma lootsin. Sain ühe keemia töö tehtud, sain matemaarika kursuse 4 ja sain geograafiat õppida. Kirjandi sain ka valmis. Homme on mul vaja kõne esitada klassile, pedosfääri ja geograafia aasta kokkuvõtlik töö teha ja kui jõuan siis ka kaks keemia tööd tahavad veel tegemist ja ühe nendest ehk jõuan homme ära teha. See oleks suurepäraline.
Muidu on kõik väga ilus, süda on rõõmust kuum ja jookseks õnnest ringi. Ma isegi ei saaks vihaseks kui keegi mulle vett peale kallaks või oma tordiga mulle näkku jookseks :D kuigi jah, need tegemata asjad tekitavad mulle mõne telliskivi raskusega olemise sisse...aga ma saan nende asjadega hakkama. Saan saan ja veelkord saan. Ja vahel võib ju mõni mure ka läbi joosta...kõik tulevad toime.
Kavatsen veel täna geograafiat tuupida ja õpin oma kõne pähe. Kõne pean ma naerust, kui parimast ravimist, mis inimesel alati käepärast on.
Peaksingi õppima hakkama, homme tuleb raske päev ja tore oleks kui kõik läheks nii nagu vaja...
tsau bromodekaanid ja 3-metüül-2,4,5-trikloropentaanid