The secret of happiness is be able to find joy in another´s joy...

Thursday, February 18, 2010

:-)

Täna on Siku sünnipäev :)

Jõudsin täna jälle vinni. Ma ennast viimasel ajal nii vähe liigutanud, et mu pea käib koguaeg ringi. Trennipaus jätkub veel mul siiamaani, kuna ma ei mõtle veel nii tervislikult kui vaja. Seekord ei taha ma mingeid komistusi.
Muidu nädala alguses käisin tööl, küll suure hilinemisega aga i made it. Ja koolis sai ka see nädal korralikult käidud. Ainult mul veel staffi, mis parandamist tahavad....või järeletegemist.
Uu ja me käisime sõbrapäeval kinos "valentinipäeva" vaatamas. Sõbrapäev oli esimest korda elus nukker. Aga ma juba oskan oma pead püsti hoida.

Issssssssssssand, juba järgmine nädal on pulmad :)
ja ma ei tea siiamaani mida ma selga panen. Pulmalised ise on hetkel kodus haiged...pai teile!
Igatahes niiii kifffffffft :D

Ma saan nüüd nii kaua kodus olla, et halb hakkab. Mulle meelib küll siin olla, aga enam ei ole üldse isu nii tihti käia. Varem ma igatsesin koju. Isegi ema ei pane enam tähele, kui ma koju saabun, sest tema arvates oleks ma nagu koguaeg kodus. Ma olen kiiksuga....kiiks on suur.
Oh ja ma tahaks omale uue arvuti ja telefoni osta...aga sellejaoks on vaja miljonär olla või siis omada rikast meest. mul paraku mõlemaga kitsas käes. Ja ma tahan neid asju, sest ma olen pirtsas ja nõudlik ja teiseks mõlemad nad on mu tulevase õemehka omad :)
Mul on millegipärast viimasel ajal hea olla. Kui ma muidu aina kurdan, et üks või teine ja kolmas ja neljas...siis praegu on kuidagi rahulik. Kuigi...ma väga igatsen seda, kes ma olin 15 aastasena. Aga äkki nii peabki olema ? Igatahes ma tean, et muretsemiseks pole põhjust ja sellepärast on kerge olla. Kergem. Ennast kõrval vaadates mind tegelikult lausa häirib, et ma nii tõsine olen. Ja see on täiesti kohutav, aga ma olen pohhuistiks muutunud. Mind nagu ei kõiguta mitte miski...ja see on minu enda jaoks kohutavalt häiriv ja kurb. Kõige jaburam on see, et minuga midagi teha...peab mulle vist maksma...sest mind ei koti mitte ükski tegevus. Ja olla selline, kes sa olla ei taha on masendav. Aga nagu ma ütlesin...asi on paranenud :) Kuigi kui ma praegu neid asju kirjutasin, siis asi on küll paranenud, aga...ega siin midagi rõõmustavat ka pole, kui eluisu on kapis peidus. Aga vähemalt olla on hea...äkki sellele järgneb tohutu elujõuuuuuuuuudddd ??!!??
That will be niiiiiiiiiiiiiiiiiccccceeee.

Ja palju õnne Kikule!

...olen juba nädal aega mõelnud(rohkem tegelt) et peaks mõned asjad ära õppima ja mul on tunne, et ma nüüd teen selle mõtte teoks.
geisha kommidega...ärge siis kadeda olge, kadekopsikud.
bai !

No comments:

Post a Comment